Saemien virre

Rek för åk 7 - gymnasietSaemien vïrre lea akte åajvoehlaakan filme Elle-Marjan bïjre gie nomadeskuvlem vaadtsa jïh sjæjsjali edt-ja sov saemien aerpiem hiejhtedh juktie svïenske sjïdtedh. Daate aaj soptsestimmie Sveerjen skaamesjen kolonijaale histovrijen bïjre, mïss´akth gorreldihkie årrodh jïh ålkoelisnie tjåadtjodh, stujmien bïjre jïh eadtjohke årrodh, skaamoe jïh skåltoe. Daate damteles filme mestie almetjh båasarieh jïh mij eevtjie vihkeles soptestal-lemidie dan individuelle jïh nasjonelle histovrijetjaelemen bïjre.

Bild: Nordisk Film

En filmhandledning från Svenska Filminstitutet

Filme jïh learoesoejkesjeSaemien vïrre buerie viehkie guktie maehtedh dejtie maadth-vierhtiej bïjre soptestalledh mejtie learoesoejkesje vuesehte. Learoesoejkesje jeahta skuvlen vuemsie lea ”meatan årrodh evtiedidh dej learohki maahtoeh guktie maehtedh ektievoetem, solidariteetem jïh dïedtem domtedh aaj almetji åvteste mah lïhkemes dåehkien ålkolen”. Gyhtje-lassh identiteeten jïh ektievoeten bïjre vihkeles aaj gosse integrasjovne- jïh daaresjimmiegyhtjelassigujmie barka unnebelåhkoedåehkiej sisnie.

Joe klaasedaltesinie 4-6 saemieh jïh jeatja nasjonelle unnebelåhkoeh jïh unnebelåhkoej reaktah jarngeles aamhtese lea. Daesnie dah learohkh edtjieh ”guarkoem åadtjodh jïh maahtoem dej sjïere reaktaj bïjre mah edtjieh dej nasjonelle unnebelåhkoej nuepide vaarjelidh guktie dej gïelh jïh kultuvrh gorredidh jïh evtiedidh”.

Filmen deahpadimmieBåeries nyjsene, Christina, vuestie tjabra mohte dam sov baerniem jïh aahkovem noerhtese dåerede altese gåetiedajvese gusnie dïhte sov onneåabpa edtja juvlelgidh. Gærhkoe lea onneåabpan saemien fuel-hkijste jïh voelpijste dïeves, gaajhkh leah gaptide gåårveldihkie jïh gie´akt juajka. Naakenh Christinese saemeste bene satne vaestede ij amma guarkah jïh säjhta varki destie vuelkedh. Altese baernie jis jeahta dah edtjieh ånnetje guhkebe desnie baetsedh. Christina dallah sjæjsjali edtja hotelletjïehtjelem leejjedh jïh desnie aalka sov maanabealan bïjre ussjedidh.

Daelie dam luhkiegovhten båeries Christinem råakebe, jallh El-le-Marja guktie sov nomme dillie lij. Elle-Marja jïh dan onneåabpa Njenna juhtijeskuvlese seedtesovvijægan – dïhte obligatoriske inter-naateskuvle saemien maanide – jïh desnie vuaptan sjädta satne joekoen væjkele svienskegïelen aamhtesisnie klaassetjïehtjelisnie, bene gosse vihth åarjelsaemien gïelem nuhtjie sov onneåabpine dle bysvoe. Akten iehkeden dle Elle-Marja bööresåvva lohkehtæjjan ståapoem tjaangedh prïhtjegem jovkedh jïh desnie poesigærjam åådtje maam Edith Söder-gran lea tjaaleme. Elle-Marja gihtjieh guktie lohkehtæjjam sjïdtedh.

Naakenh biejjiej daan mænngan åajvaladtje-guessieh nomaadeskuv-lese båetieh. Dah guessieh leah rasbiologijske instituhteste Uppsalesne jïh Elle-Marja madtjeles lea åadtjodh vadtesem dejtie guesside gietskie-nidh. Bene dan männgan vesties fysiske gïehtjedimmie; njuenieh jïh gaalloeh mïetestieh, baenieh gïehtjedieh jïh dah maanah tjuerieh båadtsode tjåadtjodh kaameran uvte. Gosse naakenh baernieh dan männgan Ella-Marjese ”lappdjävel” gæljoehtieh dle måarahtåvva jïh

båasarimmesne mij destie sjädta dah baernieh satnem deavese tjabreh-tieh jïh altese bieljiem nejpine tjuahpa, nimhtie goh saemieh mieside mïerhkesjieh.

Akten iehkeden Elle-Marja healmam sueleden löönie sov loh-kehtæjjeste jïh daanhtsoemasse männa. Desnie Niklasem råaka gie Uppsaleste båata jïh gosse dah buarastehtiejægan dle Elle-Marja jeahta sov nomme Christina. Dah lägan daanhtsoeminie jïh tjuavlastalleminie mohte dallah dïhte nomaadeskuvlen maarhmore vestieslaakan satnem destie geasa jïh rïjsine bysve. Ånnetje mænngan Elle-Marja lohkehtæj-jam gihtjie jis maahta tjaatsegem sutnjan öörnedh mij jeahta satne maahta jollebe ööhpehtimmiem vaeltedh. Bene lohkehtæjja ij sïjhth dam darjodh, jeahta Elle-Marjan almetjh eah leah sjiehteles lohkemasse jïh dah tjuerieh ”daebpene noerhtene” jieledh juktie eah ”gaarvenh”.

Elle-Marja/Christina varki sov onneåabpam gååvnehte jïh destie rip-mie. Dïhte veaskoem sualede tåågesne jïh gosse Uppsalese båateme dle healmam gåårvede, gaptam njåatskele jïh aavosne daan staaren sisnie vaadtsa man bïjre lea nïekedamme. Satne Niklasem gaavna jïh vueptes-te dïhte lea eevre stoerre tjaebpies ståaposne årroeminie. Dah guaktah vealesjejægan föörhkedeminie jïh aeredsbeapmoen dle Elle-Marja/Christine gihtjie jis åådtje naakenh biejjieh desnie årrodh, bene Nikla-sen eejhtegh dam tjarki nyöjhkijægan.

Elle-Marja/Christina skuvlegærjagåetesne vaadtsa vuartesjeminie jïh dan mænngan satne buakta sïjse tjaalasovvedh nïejteskuvlese gus-nie nommem ”Christina Lajler” nuhtjesåvva – dïhte jis sov eevteben lohkehtæjjan nomme. Voestes leksjovne gymnastihke jïh gaarvoemolse-metjïehtjelisnie satne voelpine sjædta aktene dejnie coovle nïejtine gie tuhtjie Elle-Marja dan staalehke lea. Gosse skuvleboelhkeryöknemem åådtje jïh tjuara 200 kråvnoeh maeksedh dellie viht Niklasem ohtsede sæjhta gihtjedh jis åådtje beetnegh löönedh. Desnie reakedsbiejjielus-testimmie jïh Elle-Marja tjuara joejkedh Niklasen åajvoeh voelpi uvte. Dan deahpadimmien mænngan Niclas åånede jïh jeahta Elle-Marja tjuara pryövedh beetnegidie sov jïjtse tjidtjeste löönedh.

Dïhte viht gåatan vualka bene desnie aalka tjidtjine tsællodh gie ij sïjhth altese nïejte edtja ”ellies svïenske” sjïdtedh. Elle-Marja/Chris-tina dle måerien sisnie vaestede buerebe dam årrodh enn akte ”bäjhka sirkusejuvre” goh dah jeatjah saemieh. Dan mænngan vaaride vaarra aktem sov bovtsijste sirresne leekede. Biejjien mænngan tjidtjie satnem gaavna jïh aehtjien båeries sïlpebeelhtem sutnjan vadta ihke edtja maeh-tedh skuvlen åvteste maeksedh Uppsalesne.

Daelie bååstede daan bæjjan. Elle-Marja/Christina dehtie discotjoe-

EN FILMHANDLEDNING UTGIVEN AV FILMINSTITUTET

Bild: Nordisk FIlm

EN FILMHANDLEDNING UTGIVEN AV FILMINSTITUTET

jeles hotellebaareste vaadtsije juktie altese slïektem ohtsedidh. Dïhte vaeresne vaadtsa, guatsa jïh goegkerde gosk viht dennie sijjesne gusnie tjidtjiem, åabpam jïh kultuvrem gåvnahtehti 70 jaepiej juassah.

Saemieh jïh SveerjeSaemien almetjh leah Sveerjen aalkoealmetjh. Jaahka dah saemieh noerhtene biehkine Skandinavijisnie gååvnesin joe 9000 jaepiej daan biejjeste, dïhte dam dajvem maam leah nommem Saepmiem åådtjeme. Dah guhkies raeffiesvoetesne jieliejin dovne vijremistie jïh göölemis-tie mohte gaske-aalterisnie dle dah staath mah bïjre jarkan (mænngan Nöörje, Sveerje, Såevmie jïh Russlaante) eelkin Saepmiem krïebpe-sjidh, jallh koloniseeredh, juktie eatnemen vierhtieh vaeltedh.

Sveerjen staate skaehtieh saemijste krïebpesji jïh gærhkoe dej reli-gijovnem aassjoesti, kristreligijovnem saemide nuvrieji jïh gærhkoeh bigki. Gosse almetjh åarjielistie juhtin vigkieh sjïdtin gosse dah edtjin saemiej vïjreme- jïh göölemedajvh nuhtjedh jïh tsælloejin saemiej bovt-si bïjre mah dej ïentjide earjoehtin. Baelie gaskoeh 1700-taaleste dle saemieh jienebh jienebe treegkesovvin jïh svïenskealmetjh vielie laanth vitnin, mij akth maam staate jïh gærhkoe dåarjedin.

Sveerjen staaten systematiske daaresjimmie saemijste jåerhkieli joe guhkiem 1900-taalen sïjse. Stoeremes biehkie filmeste Saemien vïrre lea 1930-taalesne deahpedeminie gåessie såemies saemien maanah tjoerin sjïere internaateskuvline vaedtsedh, gohtjeme gåetieskuvle jallh juhtijeskuvle, mah daamhtah lin guhkies geajnoe gåeteste. Dejnie nåakebe ööhpehtimmie enn sïejhme skuvline jïh dah maanah idtjin åadtjoeh sijjen jïjtsh gïelem soptsestidh jallh tjaeledh. Jeenjemsh dejstie maanijste mah daejtie skuvlide veedtsin lij saemien maanah vaerie-dajvijste jïh båatsoesaemiej maanah, dah mah staaten jeehti lin ”dah tjïelke” saemieh. Jiehtedh akte naelie gååvnesi mij ”tjïelkebe” enn dïhte jeatja vielie skaaroe saemien almetjidie beeji jïh dejtie ovmessie dåehkide såarkoeji.

• Filmen aalkovisnie Elle-Marja jïh Njenna tjoerijægan tjidtjeste vu-elkedh ihke juhtijeskuvlem vaedtsedh. Elle-Marja juajka jïh stååkede juktie onneåabpam soelkehtidh. Guktie dijjieh vïenhtede dah åabpah domtigan gosse tjoerin stoerre biehkiem jaepeste ammes sijjesne årrodh dej eejhtegi bielelen?

• Mannasinie eah dah saemien maanah åadtjoeh saemien gïelem nuhtjedh, maam vïenhtede? Mannasinie ij leah luhpie juhtijeskuvlesne joejkedh? Jïh man gaavhtan eakan Elle-Marja jïh sov åabpa åadtjoeh seamma seangkosne åeredh?

Daan biejjien saemieh seamma juridiske reaktah utnieh goh jeatjah almetjh mah Sveerjesne årroeminie bene annje daaresjimmieh, nåake maahtoeh jïh ov-sæjhtoe mah praktihken mietie strukturelle rasisme sjædta. Vuesiehtimmien gaavhtan daamhtah ij maehtieh maam akth saemiej histovrijen, kultuvren jïh perspektijven bïjre gaavnedh skuv-legærjaj sisvegisnie. Jïh gosse edtja Sveerjen histovrijem vuesiehtidh tv-programmine goh Historieätarna jïh Tusen år till julafton dle ij maam akth aalkoealmetji bïjre jallh dan bïjre biehkie jienebelåhkoeal-metji jealamadtjeste Saepmien kolonisasjovneste båata.

• Maam dijjieh skuvlesne lïereme saemien histovrijen, kultuvren jïh jielemi bïjre? Åadtjoejidh maam akth vielie lïeredh gosse filmem Saemien vïrre vuartasjin?

• Maam dijjieh leah åådtjeme skuvlesne lïeredh dan bïjre guktie Sve-erje dåemiedamme sov aalkoealmetjidie? Åadtjoejidh maam akt vielie lïeredh daan bïjre gosse filmem Saemien vïrre vuartasjidh?

Goevten asken 6.e biejjien dle saemiej heevehtimmiebiejjie. Dellie dam voestes saemien laantedåehkiem heevehte mij lij jaepien 1917 jïh voestes aejkien saemieh tjöönghkesovvi gaajhkijste laantijste juktie tsagkesh jïh strategijh digkiedidh. Gellie dejstie gïeh saemien reaktaj åvteste gæmhpoejin tjuetie jaepieh daan biejjeste nyjsenh lin – jïh nimh-tie daelie aaj. Göökte beagkoes artisth jïh aktivisth leah Sofia Jannok jïh Maxida Märak. Jeatjah lea tjaelije Stina Stoor, laavloje jïh båatsoeburrie Jon Henrik Fjällgren jïh filmeregisööre Amanda Kernell, gie lea filmem Saemien vïrre regiseereme jïh aaj manusem tjaaleme.

• Guktie kultuvre – vuesiehtimmien gaavhtan musihke, lidteratuvre jïh filme – maahta buerie dïrregh årrodh guktie siebriedahkedåeriesmoeri-de, dejtie mejtie ovrïektesh jïh daaresjimmide vuesiehtidh?

• Ohtsedh vielie bïevnesh aktivisten jïh feministen Elsa-Laula Ren-bergen bïjre. Satne akte dejstie gie meatan saemiej reaktaj åvteste gæmhpodh 1900-taalen aalkovisnie. Gie dïhte lij jïh maam dorji?

Bild: Nordisk FIlm

1930-taalen SveerjeSaemien vïrren aalkoe jïh minngiegietjie vuesehte guktie båeries Christina/Elle-Marja lea bååstede sov båeries gåetiedajvesne jïh dah de-ahpadimmieh lea ”daan biejjien” mearan stööremes biehkie filmeste lea Sveerjen bïjre guktie lij 1930-taalesne. Nimhtie maahta jiehtedh stoerre biehkie filmeste lea dagkeres flashback, jallh gaehkie dejpeli tïjjese.

• Mannasinie datne vïenhth manusetjaelije jïh regissööre Amanda Ker-nelle lea veeljeme Christinan/Elle-Marjan soptsestimmiem flashback-en tjirrh vuesiehtidh? Maam daate filmestruktuvre jeahta? Funterdidh guktie mijjieh limh soptsestimmiem guarkeme jis ij dam ellies sopt-sestimmiem lij nimhtie mieriedamme daanbiejjien-soptsestimmine.

1930-taale gaaje sjïere tïjje Europeijen histovrijisnie. Dïhte deceniju-me lij mij voestes jïh mubpie veartenedåaroej gaskemsh, gåessie ålvas gellie almetjh idtjin barkoe utnieh jïh giefies lin. Sïejhme gosse siebriedahkh dagkeres nåake tïjjh utnieh dle nasjonalisme jïh rasisme tjarkebe sjædta: Italijisnie jïh Spanijenisnie fasjisme sijjiem gaavni jïh Tyskelaantesne dah nazizth byjjesfaamoem åadtjoejin jaepien 1933. Stoerrebritannije jïh Frankrïjhke stoerre biehkiem utnin dejnie kolonia-liseeringinie Afrikijste jïh Västindijenistie.

Jis mohtede, dle maahta jiehtedh Sveerjesne ij lij seamma nåake tsiehkie daennie tïjjesne, dovne ekonomiske jïh politiske. Buerie gåaredi dovne moere-, ruevtie-, jïh tekstijleindustrijigujmie jïh laante demokratiske evtiedimmiem utni sosijaale reformi gaavhtan. Politih-kerh goh Alva jïh Gunnar Myrdal sïjhtin Almetjegåetiem (Folkhem) bigkedh mij sïjhti jiehtedh akte Sveerje gusnie gaajhkh almetjh, sahth magkerh maadtegistie, seamma reaktah utnin ööhpehtimmide, barkose jïh astoeaajkan, buerie healsose jïh buerie årromesijjide. Daelie sïejhme maanadåarjoem jïh eejehtsbiejjieh daajrohte, daelie stååkedimmiesijjieh jïh buerie leejjemegåetieh bigkesovvin mestie buerebe aarkebiejjie jeenjebe almetjidie sjïdti.

Bene jeatja bielie aaj dejnie almetjegåetieideologijine. Dan maad-toe lij almetje-ideale mij jeehti gaajhkh almetjh edtjin seammalaakan årrodh jïh dïhte jallh dah mah normen ålkolen edtjin ”staeries sjïdtedh” jïh jis ij nimhtie dle lin daaresjamme. Mij mesnie dah gie aalkoeal-metjistie laanten noerhtene dajvesne idtjin sijjiem utnieh dan normen sjisjnjelen. Saemieh – jallh lapparna guktie dejtie daamhtah gohtji – lin dovne jeahteme jeatja ”naelie” årrodh enn dah ”svïenske almetjh”.

• Guktie dïhte gaahpode rasisme mij saemiej vuestie 1930-taalesne Elle-Marjam jïh dan skuvlevoelpide tsevtsi? Maam dah demtieh jallh darjoeh gosse jeatjah almetjh vesties baakoeh dej gåajkoe gæljoehtieh?

• Maam deahpede dan aejkien gåessie Elle-Marja måarahtåvva juktie gie akth satnem ”lappdjävel” gohtje? Bielelen dïhte fysiske bååktjehke bieljeste; maam vïenhtede satne domtoe dan männgan? Satne staeries dåemiedi gosse båasari? Mannasinie sov skuvlevoelph idtjin satnem viehkehth?

• Dïhte saejrie, jallh ”mïerhke”, Elle-Marjan gårroe bieljesne ådtoe sjædta mij satnem abpe jieliemisnie dåerede. Gellie aejkie filmesne vuejnebe guktie satne pryövoe ådtoem vöörhkedh voepten duekesne ihkie jeatjah almetjh eah edtjieh dam vueptiestidh. Mannasinie dïhte dan vihkeles sutnjan, maam vïenhtede? Magkerh damtemh, åssjaldah-kh jïh mojhtesh leah dan ådtose gorredamme?

Jaepien 1922 Staaten instituhte rasbiologijese, SIFR, Uppsalesne tseegkesovvi. Dan vuemsie lij dotkedh jïh ööhpehtidh dan bïjre mij gohtjesovvi rasbiologije jïh eeremes ”sjïere åssjaldahke sveerjen almetji gaavhtan” guktie gånkanjoelkedassi sisnie tjåadtjoeji. Dïhte dorjemas-se våaroem utni teorijijste 1840-taaleste mah jeehtin maahta almetjh ovmessie biologijske naelide juakasovvedh jearohke vuesiehtimmien gaavhtan åejjien stuaradahkeste, njaltjan klaerijste jïh man guhkies nju-enieh. Saemien almetjh lij dåehkie goh måedtie såarhts gïehtjedimmiej tjïrrh lij goerehtalleme SIFR´n nuelesne jïh såemies dotkijh moenin saemieh lin vuelelen daltesisnie sveerjen almetjijstie.

• Dah guessieh gïeh Elle-Marjan skuvlese båetieh leah Staaten insti-tuhteste mij rasbiologijese. Magkerh ovmaahtoeh vuesiehtieh gosse dejtie maanide gutnieh gïeh skuvlen ålkolen tjåadtjoeh dej tjaebpies vaarjoej gåårveldahkesne jïh voeptide barkedamme? Mannasinie dïhte nyjsene sæjhta sjïere dejtie göökte nïejtide guvviedidh gïeh gïeth gïetine tjåadtjoejægan? Guktie Elle-Marjan jïh Njennan ååredäjjah vååjnoeh gosse dejtie guvvede?

• Buarastehtemeceremonijen mænngan dah maanah leah gïehtjedam-me jïh guvviedamme. Mij kråahpebiehkide leah gïehtjedamme jïh mïelestamme? Guktie vïenhtede Elle-Marja dam gïehtjedimmiem dåå-jrehte? Maam dan lohkehtæjja sæjhta jiehtedh gosse meala Elle-Marja edtja ”buerie dåemiedidh dej jeatjaj åvtelen”? Guktie Elle-Marja guvviedimmeste seahkere jïh mannasinie vïenhtede dah mah filmem dorjeme lea veeljeme tjoejem guvvietjoevkijste dan tjarki vuesiehtidh guktie govloe goh dah smeallede?

EN FILMHANDLEDNING UTGIVEN AV FILMINSTITUTET

Bild: Nordisk FIlm

Daan biejjien dotkemeveartanisnie konsensuse mij jeahta ij dag-kerh biologijske almetjenaelieh gååvnesh jïh dïhte ”dotkeme” mij vuesiehtimmien lij rasbiologijske instituhtesne Uppsalesne dagkeres pseudo-dotkeme lij, mij sæjhta jiehtedh ”löösseme”dotkeme. Gosse mijjieh daan biejjien soptsestieh ”naelien” bïjre jïh ahte naakene lea ”naeliedamme” dle mïelebe ”naelie” lea akte sosijaale konstruksjovne, mij sæjhta jiehtedh maahta vïenhtedh almetjh ovmessie vuekieh utnieh jïh dan gaavhtan, jïh aaj dej plïeri gaavhtan, jeatjahlaakan dåemiedidh dej vuestie.

• Magkerh aevhkie meehti jienebelåhkoesiebriedahkese båetedh jis almetjh juakasovvin ”sveerjen” jïh ”saemien” naelide? Magkerh daa-resjimmieh meehti vöörhkedh dej sjïeki duekesne mij jeehtin saemieh lij sjïere naelie?

• Dïhte lohkehtæjja juhtijeskuvlesne ij sijhtieh tjaatsegem tjaeledh maam Elle-Marja daarpesje juktie maehtedh ööhpehtimmiem jå-arhkedh. Mannasinie jeahta saemiej aajlah eah leah sjïehteles ööh-pehtæmman jalhts daajra Elle-Marja dan væjkele lea? Jïh maam meala gosse jeahta saemieh tjuerieh noerhtene baetsedh jis eah edtjh gaarvanidh?

• Elle-Marja lij aerebe prïhtjegem lohkehtæjjan luvnie jovkeme jïh tjihtesegærjam åådtjeme jïh vïenhti kaanne lohkehtæjja, jis naaken, edtji satnem eevtjedh vielie lohkedh. Guktie damta gosse lohkehtæjja ij dam sïjhth – maam domtoe jïh maam dorje?

Maadtojne gårreldahkesne, ålkolen tjåadtjodh, gaskelen jïeledhElle-Marja/Christina noere nïejte gie åådtje Sveerjen daaresjimmieh saemide jïjtse dååjrehtidh ovmessie vuekiejgujmie. Skuvlen lïhke gaertie man baernieh satnem pleekieh, Niklasen eejhtegh jïh voelph sat-nem neerrehtieh, tjuara nomaadeskuvlem vaedtsedh jïh vesties fysiske gïehtjedimmieh dååjrehtidh. Dïhte Sveerjesne årroeminie mohte ij leah svïenske, satne saemien mohte ij sïjhth saemiej vuekiej mietie jïeledh. Tjuara sveerjen gïelem soptsestidh mohte ij åadtjoeh sveerjen skuvlem vaedtsedh, satne lea stilleme joejkedh guesside lustestimmesne bene nåakelaakan domtoe gosse dam dorje. Gosse båeries sjïdteme dle jeatja hotelleguessiejgujmie soptestalleminie mah vesties laakan jiehtieh sae-miej bïjre mohte ij satne dan bïjre digkedh jalhts jïjtse lea dan saemien kultuvresne byjjenamme.

• Jason ”Timbuktu” Diakité altese gærjesne En droppe midnatt tjaala satne iktesth domteme lea gaskelen tjåadtjome abpe dan byjjenim-mien doekoe, mij sæjhta jiehtedh satne domteme lea göökte kultuvri gaskemh tjåådtjeme.

EN FILMHANDLEDNING UTGIVEN AV FILMINSTITUTET

Guktie maehtebe termem gaskelen tjåadtjodh nuhtjedh juktie El-le-Marjan/Christinan tsiehkiem guarkedh?• Gosse Elle-Marja/Christina nïejteskuvlem Uppsalesne aalka dle jeah-ta sov nomme lea ”Christina Lajler” jïh Niklasen eejtegidie jeahta sat-ne Smålaanteste båata, seamma goh dïhte lohkehtæjja nomaadeskuv-lesne. Mannasinie vïenhtede Elle-Marja veeljie seamma nommem jïh maadtoem nuhtjedh goh sov lohkehtæjja? Mij lohkehtæjjan luvnie maam Elle-Marja sæjhta utnedh?

Gosse Elle-Marja/Christina faahketje Niklasen reakedsbiejjielustes-timmiem tjaanga dle noere nyjsene desnie gie stoerre ïedtjem vuesehte sutnjan jïh sæjhta edtja dejtie guesside joejkedh.

• Nyjsene soptseste satne antropologijem låhka jïh edtja fältbarkoem Lapplandesne darjodh. Mij lea antropologije jïh mij fältbarkoe sæjhta jiehtedh?

• Ij naaken dennie reakedsbiejjiebuertien bïjre daejrieh mij ”joejkedh” lea. Naaken veanhta dïhte seamma goh ”joddla” jïh jeatja jis veanhta saemieh juejkieh juktie bovtside gåhtjodh. Mij lea vuelie? Ohtsedh bïevnesh jïh goltelidh, vuesiehtimmien gaavhtan maahta vuelieh goltelidh mejtie Sofia Jannok, Maxida Märak jïh Jon Henrik Fjällgren dorjeme.

• Elle-Marja/Christina lij stilleme ”reakedsbiejjievueliem” joejkedh Niklasen gåajkoe. Mannasinie vïenhtede satne dam dorje? Voestegh ij dam sïjhth, mannasinie? Guktie domtoe gosse dam dorjeme?

Gosse Elle-Marja/Christina gåatan vualka juktie beetnegh öörnedh skuvleboelhkeåasese dle digkiedimmie tjidtjine sjædta. Satne sæjhta tjidtjebe edtja aehtjeben båeries sïlpebeelhtem sutnjan vedtedh, mohte ij amma tjidtjie dam sïjhth.

• Ohtsedh bïevnesh sïlpen råallen bïjre saemien kultuvresne.

• Mannasinie tjidtjie voestesgietjeste ij sïjhth sïlpebeelhtem Elle-Mar-jese vedtedh guktie maahta ööhpehtimmien åvteste maeksedh? Man-nasinie ij sïjhth Elle-Marja edtja ”ellies svïenske” sjïdtedh?

• Elle-Marja/Christine jeahta ij sïjhth ”naan bæjhka sirkusejuvrem” årrodh. Maam sæjhta dejnie jiehtedh? Mej vuekiej mietie svïenskh saemide dåemiedieh guktie dah lin maehteme sirkusejuvrh årrodh?

Bild: Nordisk FIlm

Åelkie-sjuerjie jïh stujmieDan gellie filmh åelkie sjuerjiej bïjre gååvnesh ij gåaredh dejtie ry-öknedh gænnah. Gellieh heartoehtæjjah mah dåaroeh byjjesfaamoej jïh daaresjimmiej vuestie jïh minngemosth, jalhts idtji maehtieh dam vïenhtedh, dah gæmhpoem bahhasvoetese vitnieh. Star Wars akte dag-keres filme. Sagan om Ringen, Hunger Games jïh Bröderna Lejonhjärta jeatja seammalaakan filmh. Saemien vïrre aaj filme gusnie akte dåehkie (svïenskh) jeatja dåehkiem (saemieh) daaresje jïh gusnie filmen åejvie-almetje stujmede.

Mohte filmesne Saemien vïrre – seamma goh jieliemisnie! – ij leah dan aelhkie akte aajne almetje/åelkie-sjuerjie maahta sov buerie jïh mavvas darjomigujmie dejtie viesjies/buerie almetjh gaajodh bahhasvo-eteste.

• Gïese/giejtie Elle-Marja jis stujmede?

• Elle-Marja åelkie-sjuerjie? Jis dam vïenhtede, mannasinie?

• Filmen jïh lidteratuvren sisnie pråvhka muvhtene ”ov-åelkiesjuerjiej” bïjre soptsestidh. Mij dïhte jis? Elle-Marja/Christina ”ov-åelkiesju-erjie”?

Elle-Marja/Christina jïh dan onneåabpa Njenna gaaje måedtiesåarhts strategijh veeljijægan juktie dejnie dej ”gaskelen”voetine gïehtelidh, mij sæjhta jiehtedh dah leah saemieh mah sveerjesne årroeminie. Elle-Mar-ja/Christina sov saemien aerpiem heajhta, nommem molse, åarjese jåhta jïh ij sïjhth gïelem jïh kultuvrem maanabealeste damtedh. Njenna gåetiedajvesne baatsa, saemien almetjinie provre jïh fuelhkien aerpien båetijen biejjide guadta. Ibie maehtieh jiehtedh akte åabpa staeries dorje jïh nubpie båajhtode, mohte maehtebe dej veeljemi bïjre funterdidh jïh mejtie dejstie båetiejin.

• Funterdidh baakoen ”mavvas” bïjre. Mij dïhte jis? Elle-Marja mav-vas gie dam saemien jielemem heajhta juktie voejhkelidh biehkiem sjïdtedh sveerjen kultuvreste? Gåessie tuhtjede satne mavvas lea? Njenna mavvas gie veeljie saemiej luvnie baetsedh jalhts dah leah jienebelåhkoesiebriedahkeste daaresjamme? Gåessie tuhtjede satne mavvas lea? Jallh gåabpatjahkh mavvas lægan?

• Ussjedh jis Njenna åejviealmetje orreme Saemien vïrresne; ahte filme edtji sov jielemem soptsestidh jïh deahpadimmide dan perspek-tijveste vuesiehtidh. Guktie satne nomaadeskuvlem jïh åabpan vual-kemem dååjrehte? Guktie sov jieleme sjædta skuvlen mænngan goskh sealede? Ussjedh/tjaelieh/guvvedh!

EN FILMHANDLEDNING UTGIVEN AV FILMINSTITUTET

• Deahpadimmieh filmesne gååvnesieh gåessie Elle-Marja/Christina sov saemien aerpiem neajhkoe ihkie sæjhta almetjh edtjieh vïenhtedh svïenske lea jïh satnem almetjinie krööhkestidh. Gåessie satne dam dorje jïh mannasinie juste dejnie deahpadimmine? Pryövh mujhtedh jïh sov darjomh buerkiestidh!

• Gosse filme nåhkeminie dle Elle-Marja/Christina onneåabpese åå-nede jïh dan mænngan sov båeries saemiesïjtem ohtsede. Mannasinie vïenhtede satne sæjhta åabpese åånedidh? Maam akth jieliemisnie lij sïjhteme jeatjahlaakan darjodh, vïenhtede?

• Funterdidie maam deahpede dan mænngan Elle-Marja/Christina lea sïjtem vaeresne gaavneme. Maahta sov sïjtine måahtadidh jïh slïekten aktanidh? Guktie sov minngemes tïjje jieliemisnie sjædta?

Saepmie jïh filmehistovrijenSaemien vïrre dïhte voestes guhkiesfilme man dijaloge lea åarjelsae-mien gïelesne. Voestes guhkiesfilme man dijaloge lij noerhtesaemien gïelesne lij actiondraama man nomme Vägvisaren mij jaepien 1987 bööti. Saemien filme – dïhte sæjhta jiehtedh filmh saemien gïelesne mejtie leah almetjijstie dorjesovveme giej leah saemien maadtege –amma orre fenomene. Amanda Kernell gie maanusem dorjeme jïh filmem Saemien vïrre redigeereme meala vihkeles saemieh åadtjoeh jïjtsh histovrijem soptsestidh: ”Jeatja histovrijh, jeatja gïele, soptsestim-mieh jïh perspektijvh gååvnesieh mah daamhtah leah sveerjen, nöörjen jallh såevmien filmesne vuesiehtamme jïh mah lea vihkeles mijjide gïeh gïelh, laanth, byjjesfaamoem jïh jienebh biesteme jïh daelie maehtebe åadtjodh jihtsedh histovrijem jïh jielemh tjaeledh jïh tjïelkedidh”

Pråvhka jiehtedh soptsestimmie maahta ”sjisjnjelenperspektijveste” (dah gïeh soptsestieh lin desnie jïh dååjrehtieh dam maam deahpadi) jallh ”ålkoelistieperspektijve” (almetjh gïeh eah leah deahpadimmien gårreldihkie dan bïjre soptsestieh) årrodh. Amanda Kernellen histovri-jem lea sjisjnjielistie soptsestamme ihke sov lea saemien maadtoe jïh Saemien vïrren våarome leah sov slïekten histovrijistie skraejreme.

• Mij lea buerie jïh mij nåake dejnie sjisjnjelenperspektijvine? Mij buerie jïh mij nåake ålkoelistieperspektijvine?

• Mannasinie vihkeles ahte dåehkieh – jalhts saemieh 1930 taalese jallh noerh 2010 taalesne – jïjtsh åadtjoeh dej dååjrehtimmiej, damte-mi jïh ussjedimmiej bïjre soptsestidh?

Bild: Nordisk FIlm

EN FILMHANDLEDNING UTGIVEN AV FILMINSTITUTET

Filme Vägvisaren/Ofelas (Nils Gaup, 1987).

Kautokeino – upproret (Nils Gaup, 2008).

Seven Sámi Stories (Elle Márjá Eira m fl, 2014).

GærjahTio över ett maam Ann-Helén Laestadius tjaaleme.

Middagsmörker jïh Gryningsstjärna, voestes biehkieh fantasyraajros-ne mij Áilin bïjre gie Skåneste Noerhtebatnan jïh orre aatide learoe sov saemien aerpien bïjre.

TV-programmhSápmi Sisters (SVT, 2015).

Zapp Me (UR, 2005).

WebbeSO-tjïehtjele lea bïevnesh Saepmien bïjre dorjeme mejtie lohkehtæjji-de sjïehtesjamme:http://www.so-rummet.se/kategorier/historia/historiska-teman/ur-sprungsfolk-och-minoriteter/samernas-historia

Sápmi lea jïjnjh bïevnesh saemien kultuvren, politihken, histovrijen bïjre j.v: http://www.samer.se

Saemieraadijove jïh SVT Saepmie daaletje saarnoeh Saepmien bïjre faaledieh: http://sverigesradio.se/sameradion

Maxida Märak: http://www.maxida.se

Sofia Jannok: http://sofiajannok.com

International Sámi Film Institute: http://www.isfi.no/eng/

Filmebïhkedimmie maam Malena Janson dorjeme 2017

• Magkeres dajvine siebriedahkese tuhtjede noeri perspektijvh faatoes? Ussjedh ekonomijen, politihken, medijan, statistihken, kultuvren j.v bïjre.

Saemien filme naa orre bene saemieh leah motijvine sveerjen fil-mesne guhkiem orreme. Voestes filme Saepmien bïjre joe jaepien 1906 bööti jïh lij åenehks dokumentärefilme man nomme Bland samer. Dan mænngan gellie filmh båateme, dovne dokumentäärh jïh spïelefilme, mah aarkebiejjide jïh heamturidie Saepmesne vuesiehtieh. Dïhte mij seamma gaajhki dejgujmie dah leah ålkoelistieperspektijvine dorjesov-veme: saemien kultuvrem, vuekieh jïh jielemh leah vuasahtalleme goh mij akt ammes.

Daamhtah dïhte ammes ”positijve” lea: gieltege, exotiske, mij akth man bïjre almetjh sijhtieh daejredh. Seamma goh mijjieh libie eevtjeme sirkusjuvride råvnasjidh edtjebe aaj råvnasjidh gåessie saemieh ååd-tjestieh jallh dej ovmessie vuekiej gaavhtan jaepieboelhki bïjre. Filmi åssjaldahkh lea nimhtie dorjeme Mijjieh, vuartasjæjjah, mah jienebelåh-koesiebriedahkeste, Dejtie, filmeobjektide, vuartasjibie mah unnebe-låhkoesiebriedahkeste. Mijjieh (svïenskh) dïhte norme, ”dah sïejhme” – mearan Dah (saemieh) normen ålkolen, dah ”ov-sïejhme”.

• Vuartasjidie dejtie åenehksfilmide mah Saepmien bïjre (åesehts jïh laakem dåeriedieh) webbesijjesne filmarkivet.se. Guktie leah saemieh vuasahtalleme? Vuasahtalleme positijve, negatijve jallh neutraale? Maam vïenhtede dah saemieh gïeh dej filmi meatan edtjin tuhtjedh dej soptsestimmiej bïjre?

• Guktie vïenhtede dejtie filmide lin orreme jis saemie jïjtse dejtie dorjeme?

• Funterdidh guktie filme dijjen skuvleklaassen bïjre edtji sjïdtedh jearohke gie manusem tjaala, mij regisööride, gie kaameran duekes-ne, gie filmem bietskede jïh tjoejem jïh soptsestimmiegïelemöörnie. Magkeres filme lij sjïdteme jis dijjen lohkehtæjja dam dorji? Magke-res filme viht jis abpe klaasse dam dorji? Jïh guktie jis maanadåehkie nueliedaltesisnie dam dorji?